Nüüdseks on Kusti käpp pea viis nädalat seotud olnud. Esiteks on sidumine jube pain in the butt, sest see elastik ei taha üldse russell'i libeda karva peal püsida ja vajub ikka tasapisi allapoole, kuni tuleb see täiesti eemaldada ja uus panna. Sage sidumine pole aga käpale sugugi hea...
Teiseks avaldab elastik jalale küllaltki tugevat survet, kui see vähegi normaalselt siduda. Eile õhtul võtsingi elastiku koera jala ümbert veidi pikemaks ajaks ära, et käpp natuke hingata saaks. Koer oli muidugi süles, nii-et käppa ta selle aja jooksul ei kasutanud. Esmapilgul nägi see väeti käpake küll väga kehv välja, kondine ja punakad verevalumid karva all paistmas. Ka käpapadjad on pidevast elastiku all olemisest üsna kuivad, niisiis määrisin neile saialillesalvi ja tundub, et see aitas veidi. Õnneks tundub, et vaatamata nirule väljanägemisele, on käpp ise terve ja varbad liiguvad ilusti. Positiivne on ka see, et Kusti ei lase end elastikust üldiselt häirida ja on ilusti liikumist jätkanud ja üldiselt oma jalga õigesti kasutanud.
Täna hommikul käisimegi lõpuks ometi Kustiga teist korda arsti juures käpast pilti tegemas. Uudised on pigem head kui halvad. :) Varvas ei ole küll terve, kuid tasapisi paraneb ja kildude vahele on tekkinud uus kõhr, seega on lootust, et kui jätkame veel kaks nädalat nii, nagu seni, võib varvas täielikult paraneda. Märtsi lõpus on uuesti röntgen ning kui selleks ajaks on luu täielikult kokku kasvanud, võime taas vaikselt-vaikselt tegutsema hakata, agility siiski esialgu veel kõne alla ilmselt ei tule.
No comments:
Post a Comment