2-päevased võislused Luigel, korraldajaks TAKO.
Kohtunik: Antonin Grygar (CZ)
Seekord polnud mul raja õppimisel kedagi toeks, nii-et tuli omadega ise hakkama saada. Olin esimesl päeval millegipärast kohutavalt närvis ja juba A0 radu vaadates tundusid rajad sellised harjumatud. Kartsin, mis ma kartsin, aga tegelikult sain õppimisega isegi enam-vähem hakkama. Mida rada edasi, seda paremini keskendusin ja suutsin ette mõelda, mida ja kuidas teha ning rajal ka järgisin oma plaani. :) Ka rajad ei olnud tegelikult sugugi rasked.
Koer oli energiat täis, sest nädala jooksul oli meil vaid üks trenn, ülejäänud aeg tuli koeral endal sisustada. Õnneks ei olnud me päris esimesed, kes A1-s startima pidid, nii-et jõudsin natuke ka koeraga kontakti luua ja mängida enne rajale minekut.
Eesmärke oli seatud mitu, ent peamiselt on meil praegu tähelepanu all stardispüsimine ja slaalom. Stardis püsis koer kolmel korral neljasti ilusti, nii-et olen enam-vähem rahul. Slaalom seevastu ei ole üldse paremaks läinud... trennis küll, aga võistlustel mitte. On üsna selge, et slaalomierrorit põhjustab peamiselt ülekeemine.
1. rada HY – dsq
Dsq saime jälle peamiselt slaalomi tõttu. Kusti varastas stardis, nii-et alustasin jooksu kuidagi uisapäisa ja ei jõudnud aegsast õigesse kohta, nii-et tõmbasin koera tõkkest mööda. Muu oli edasi enam-vähem ja uus ekitamine hakkas slaalomis, kus õnnestus eelnevale tõrkele veel nii mitu neid saada, et lõpuks kostus ka vile.
2. rada AG – 10kp ja III koht
Tõmbasin koera kõigepealt ühest ja siis teisest takistusest mööda.
3. rada AG – 5 kp ja II koht
Sellel rajal tuli nüüd joosta ja õigel ajal õiges kohas olla, seega kuhugi koera kontrollima jääda ei saanud. Kahjuks libastusin peale kotti koera tõkkele kutsudes ja sealt sai alguse lõpueelne puterdus. A kontakt sai ilusti võetud, peale mida ei õnnestunud tõkkele saatmine ja sealt edasi ka tunnelisse saatmine, sest kiirustasin juba ise edasi lõpuspurti tegema. Puterduse tõttu jäin koerast maha ja koer jõudis ka enne viimast tõket veel mind järele oodates pirueti teha. Ei olnud just ilusaim rada, aga arengut on juba natuke näha.
4. rada AG – dsq
Selle rajaga olen tegelikult ise kõige rohkem rahul. Enne ja peale slaalomit õnnestus kõik ilusti ja olen rahul, et suutsin rada planeerida enda koerale sobivalt ja kõik töötas. Slaalomis oli tavaline jama, kui lõpuks slaalomisse korralikult sisenes, tundus silmanurgast kõik ok ja jätkasin rada, kuni kostus vile ja sain aru, et olime dsq saanud. Ei lasknud end sellest häirida ja jooksime raja ikka võiduka lõpuni, nii nagu oskasime. Poomilt tuli ka Kusti maha väikese hüppega, aga loodame, et see käitumine ei progresseeru.
Pildi autor Livia Kask
Panen ka videod üles kohe, kui need Youtube'i üles saan laetud.
No comments:
Post a Comment