Seekord õnnestus ühe päevaga joosta neli rada ja kuigi pelgasin, et koer võib väsida, regasin kõigile neljale rajale, et näha, kuidas ta vastu peab. Ütlen kohe ära, et selle kohtuniku rajad meeldisid mulle väga, kuigi disklahve oli A1 klassis palju. Lõpuks ometi ka midagi vähe keerulisemat, tavaliselt on A1 rajad kerged jooksukad, kus tuleb lihtsalt koeraga võidu liduda. Seekord oli ikka veidi keerutamist ja mitmeid kohti andis erinevat moodi lahendada. Ma ei tea, kas minu valitud lahendused olid just õiged (kedagi õppimisel abiks ei olnud), aga tundus, et Kustile ja mulle need üldiselt sobisid.
Natuke pelgasin murul jooksmist, sest pole sel hooajal veel hallist välja saanud ja kartsin, et ehk ei oska koera kiirusega arvestada. Õnneks jõudsin vabalt joosta ja koerast piisavalt ette, kus vaja (ainult stardis tahaks temast kaugemale minna, töötame selle kallal edasi).
1. rada HY – 5kp, 3. koht
Vea saime kohe alguses (üllatus-üllatus) slaalomis, kolmandal katsel õnnestus lõpuks slaalom sooritada. Valss jäi ka natuke hiljaks ja seetõttu tegi koer üsna suure kaare tunneli suunas. Üldse oleks võinud rohkem ja varem kätt vahetada, lõikasin mitmes kohas tagant, sest kartsin, et ei jõua ette, kuid tegelikkuses oleks igalepoole jõudnud, nii-et järgmistel radadel kavatsesin olla julgem.
2. rada AG – 15kp, 2. koht
Kõigepealt tõmbasin koera ühest tõkkest mööda, mida rada planeerides küll erilise hoolega näidata kavatsesin, aga ei näidanud ning seejärel saime kaks viiekat slaalomis. Üldiselt jälle väga hea rada.
3. rada AG – dsq
Disklahvi saime samas kohas, kus paljud teised. Sirgest tunnelist välja jooksnud koer võttis tõkke valelt poolt. Kutsusin küll koera, aga ilmselt mitte piisavalt. Seejärel ekitasime slaalomis omajagu aega, üritasin teda üht ja teistpidi saata... Kuna aga kohtunik oli seekord eriti vastutulelik ja kannatas kõik platsil tehtud trennid ilusti ära, ei tahtnud ka rajalt lahkuda enne, kui see slaalom ükskord välja tuleb. Oleks tahtnud selle raja lõpuni joosta, jälle oli tegelt hea rada!
Kuna koer hakkas vaikselt väsimuse märke näitama, viisin ta kohe puuri puhkama ja otsustasin, et teen enne viimast rada temaga natuke mängu. Üldiselt ma AG võistlustel temaga vahetult enne rajale minekut ei mängi, sest see kütab ta liiga üles ja koer läheb rajal kergemini kontrolli alt välja.
4. rada AG – 5kp, 2. koht
Tänu tirimismängule oli Kusti rajal taas särtsakas ja kuigi rada oli ehk neljast kõige keerulisem, tuli see meil kõige paremini välja. Loomulikult ei saanud ka seekord ilma slaalomiveata, aga slaalom õnnestus seekord juba teisel katsel. Peale seda tuli kõik kenasti välja ja koer jooksis nii kuis jaksas.
Olen võistluspäevaga ülirahul. Jah, endiselt kimbutavad meid samad jamad, aga ega muud varianti pole kui lihtsalt käia ja võistelda, sest trennis meil selliseid asju ei toimu. Seega tuleb nüüd end ikkagi võimalikult palju võistlustele kirja panna ja loota, et lõpuks hakkab ka slaalom õnnestuma. Ilmselt on võistlushasardis koer liialt tormakas ja minu enda närv muudab ka olukorra hullemaks, seega võib loota, et kogemuse kasvades muutub asi paremaks.
 |
| 4. raja autasustamine |
Kontaktidel seekord koera nii väga ei kontrollinud ja stoppima ei sundinud, vaid vabastasin ta kohe, kui kontakt oli sooritatud. Viimasel rajal sooritas Kusti ka imeilusa kiige!
 |
| Väga püüdlikult sooritatud kontakt |
Koera tööga olen väga väga rahul, ta oli üldiselt hästi juhitav ja kui slaalomivead välja arvata, tulid rajad juba täitsa viisakad. :)
 |
| Heljuda, heljuda... |
Piltide autoriteks Jelena Saga ja Livia Kask.
No comments:
Post a Comment