AG võistlused Luigel, 30-31.08

EMV ja CACIag-iga koos toimunud võistlused. Korraldas TAKO, esimesel päeval kohtunikuks Mirja Lapanja Sloveeniast ja teisel päeval Svetlana Zolotnikova.

Radade kohta ei saa mitte ühtegi halba sõna öelda, mõlemal päeval olid väga lihtsad ja meeldivad rajad, ole ainult mees ja jookse.

Peale juulis toimunud Pärnu võistlusi oli mul mott laes, sest mõlemal päeval oli koer hästi juhitav ja tegi minuga ilusti koostööd (esines vaid slaalomivigu). Uskusin siiralt, et trennid hakkavad lõpuks ära tasuma ja oleme mingisuguse stabiilsuse saavutanud. Seal õnnestus meil joosta ka oma teine nullrada. Kuna ka slaalom hakkas järjest paremini õnnestuma ja Saaremaa võistlustel tuli see juba igal rajal ilusti välja, olin väga valmis järgmiseks võistluseks ning panin eesmärgi joosta viimane puhas rada A1-s. See poleks tohtinud mingit raskust valmistada. A-koera võistlustel sai aga selgeks, et slaalom on endiselt takistus, mille Kusti jätab võimalusel võistlussituatsioonis tegemata, olgugi, et oleme seda harjutanud söögi alla ja söögi peale... Stardis püsimine on samuti täielik null, ükskõik, kuidas ka seda ei treeniks. Minu mõistus on otsas.

Laupäev:
1. rada AG, 5kp ja 2. koht
Slaalom ei õnnestunud taaskord esimesel korral, kuigi nurk oli tegelikult Kusti jaoks lihtne.

2. rada AG, dsq
Kusti varastas stardis ja seetõttu lipsas valesse tunneliauku. Peale seda tegi hüppe A-lt (küll kontaktpinnalt), kuhu viisin ta tagasi. Muidugi ei õnnestunud ka slaalom ja ekitasime seal kolm korda.

Pühapäev:
1. rada HY, dsq
Koer varastas stardis lausa KAKS KORDA! Kui lõpuks püsima jäi, siis jooksime puhta raja, aga mis sellest enam, dsq oli juba ammu käes.

2. rada AG, dsq
Kõigepealt jooksis koer ühest tõkkest suure kaarega mööda, kuigi näitasin justkui õiget tõket. Siis tuli teisest tõkkest mööda ja lõpuks ka kolmandast... Müstika, ma ei ole varem pidanud näppupidi tõketes kinni olema, seega ei olnud selliseks asjaks üldse valmis. Ka slaalom õnnestus alles teisel katsel.

Nüüd olen jälle koera juhtides väga ebakindel, sest ei tea üldse, mis kõik rajal juhtuda võib. Eks tuleb vist leppida asjaoluga, et Kustiga me mingit stabiilsust ei saavuta, mõni päev tuleb juba üht-teist välja ja teinepäev jälle mitte midagi. Alla anda ka ei taha...