Kohtunik: Jan Egil Eide, 3. rajal stažöör Indrek Tirmaste
Olin väga närvis juba mitu päeva enne võistlust ja nägin vaimusilmas, kuidas rajad käivad meile ikka väga üle jõu. Agilityst ei oska aga kuidagi eemal olla... on vaja radu joosta ja isegi siis, kui võiks vahepeal mitte võistelda ja selle asemel hoopis natuke oskusi juurde õppida. Nii me siis Lohkvasse läksime, sõit algas enne kukke ja koitu, äratus oli täpselt kell 5 – nii vara ärkasin ma viimati vist A1 aegu :)
Terve teekond Lohkvasse kulges läbi vihma ja paksu udu, seepärast ei osanud üldse aimata, missugune ilm võistluste ajal olla võiks. Lõunaosariikidele omaselt kostitas Lohkva meid aga lauspäikesega, nii-et suutsin endale järjekordse agilitypäevituse peale vormistada.
Kõik A3 rajad olid väga mõnusad! Muidugi me puterdasime ja soperdasime, aga pole hullu, see oli meie esimene A3 ja tundub ikkagi, et lootust on. Närvid saavad muidugi võitu, kui pole kogemust, seega muud teha vist polegi, kui võistelda, võistelda, võistelda, ehk langeb siis lõpuks ka võistlusärevuse tase.
1. HY, dsq
Jälle ei julgenud koera starti jätta, sest Kusti silmis oli pilk, mis andis mõista, et ta ei kavatse stardis püsida ning tõenäoliselt plaanib ta ka rajal veidi omasoodu ringi lipata. Jah... libamisi tõketest möödajooksud, loomulikult jäi teepeale ka mõnus tunnelisuu, kuhu poleks üldse pidanud minema. Tegin järelduse, et pean ikkagi koerale vastu keerama, kui on tarvis ta kõrvuti olevate tõkete juures ringi saata. Pimepööre sellistes kohtades meile pigem ei sobi, valsiga saab Kusti rohkem kontrolli alla. Slaalom sel rajal ei õnnestunud, kui seda ka paljudel kogenud A3 koertel. Ilmselt oleks piisanud veel mõnest sammust slaalomi suunas.
2. AG rada, dsq
Selle raja algusega jäin väga rahule, kõik tuli välja nii, nagu õppides plaanitud. Kahjuks kaotasin koera peale slaalomit tunnelisse, mille suunas ise valssisin ja muidugi tegin seda valssi liiga hilja, aga kartsin, et kui hakkan varem keerama, tõmban ta pulkade vahelt välja. Tunnelist slaalomisse minek õnnestus aga väga kenasti! Nüüd tegin samadel libamisi tõketel koera ringi saates vastukeeramise, mis küll toimis, kuid pulk kukkus. Kiik ja tunnelise valssimine õnnestusid, kahjuks unustasin peale tunnelit tõkke juures jälle valssida, ehk oleks koera ka sellele tõkkele saanud.
3. AG rada, dsq
Stardis varastamine, õnneks jõudsin koera tagasi kutsuda. Kiik jälle väga ilusti sooritatud, samuti väga tubli slaalomisse sisenemine. Järgnevat tõket tahtsin tegelikult joosta teiselt poolt, kuid raja kõrval plaani läbi arutades muutsin meelt ja läksin tegema sundvalssi, mis ei õnnestunud kohe üldse.
A praktiliselt üle hüpatud, samuti poomikontakt. No ei suuda meeles pidada, et kui dsq käes, siis tuleb lasta Kustil kontaktid korralikult teha!
Enda närv vedas mitmes kohas alt ja sabistasin liiga palju, see-eest sain mitu head õppetundi ja püüdsin juba järgmisel rajal asju teisiti teha. Rahule jäin sellega, et meie tüüpvigu praktiliselt ei esinenud, vaid stardis varastamine on asi, millest vast päris üle ei saagi, nii-et pean õppima stardist koos koeraga ära minema. Olen rahul, et suutsin tavalisest enam joosta ja koerast võimalusel ette minna ning peamine – ma püüdsin edasi isegi siis, kui rajal tuli viga või disklahv. Nii kerge on alla anda, aga otsustasin, et pean edasi jooksma, vahet pole, mis rajal juhtub.
No comments:
Post a Comment