Kohtnuk: Ken Fogelberg
Panin meid kirja vaid üheks päevaks, sest sel nv-l oli veel mitu muud sündmust. Ja hea oli, et seda tegin, sest kahte päeva selle kohtuniku radadega ei oleks ma välja kannatanud. Olen aus, see on kõige kehvem võistluskogemus, mis mul siiani olnud on. Nendel radadel ei olnud küll minu jaoks agilityga mingit pistmist, tegemist oli kui sprindivõistlusega, kus takistused olid lihtsalt jooksutrajektoorile ette asetatud. Rajad meenutasid oma raskusastmelt A0 klassi, ei mingit loomingulisust. Juba õppides nägin, et sealt head nahka ei tule, sest mina selle koeraga võidu joosta ei jaksa ja starti ootama teda jätta ei saa. Tulemuseks kolm disklahvi.
Peale seda võistlust oli küll korralik masendus peal ja mõtlesin juba, et pean vist väikese võistluspausi tegema, et oma mott tagasi saada. Ometi on agility selline haigus, et ühel päeval oled masenduses ja pead loobumismõtteid, teisel paned end uuele võistlusele kirja :D
AG võistlus Saaremaal Mustjalas, 12. juuli
Kohtunik: Rene Blank
See oli nüüd küll üks väga pikk nädalavahetus. Reedel käisime pulmas ja jõudsime üsna hilja koju, kuid laupäeval tuli juba vara ärgata ja end Saaremaale teele sättida, sest Raineril oli seal õhtul esinemine. Ööbisime Saaremaa Spas ja käisime veel enne õhtust esinemist saunas ja ujumas, nii-et lasime ikka maksimaalselt auru välja. Pühapäevaks oli siis veel agilityvõistlus plaanitud. Veidi olin mures, kuidas Kusti need mitu päeva võõras kohas üle elab, sest eelmisel aastal oli meil täpselt sama kava Saaremaa võistluste ajal ja mäletan, et (peale esimest puhast rada) oli koer väsinud ja rajal kontrollimatu. Muretsemiseks polnud aga seekord põhjust, Kusti on ikka üks vapper matkasell :)
1. AG rada, 0kp ja 1. koht A2 -> A3
Ei julgenud teda ootama jätta, seega startisin suhteliselt temaga koos ning kiirustamine põhjustas kolmandal tõkkel valele poole keeramise, kuid õnneks suutsin olukorra ära päästa ja koera ikkagi kiigele juhtida. Teine viperus juhtus tunneli juures, kus jooksin tunneli lõppu kaasa, sest unustasin raja ja tahtsin tegelikult koera peale tunnelit olevale tõkkele juhtida. Õnneks tuli siiski enne rada meelde ja saime ka sellest kohast vigadeta mööda, sinna kadus vaid hulk sekundeid, sest kaar tuli meeletu. Üldiselt võib aga rajaga enamvähem rahule jääda.
2. AG rada, dsq
Sel rajal üllatas Kusti mind poomiotsa ülehüppamisega, mida pole meil vist varem eriti juhtunud. Aga eks poomilt tulekud olid mõlemal rajal rasked ka (90 kraadi). Otsustasin koera poomile tagasi panna, seega sealt võtsime ise dsq. Edasine juhtimine oli ka seetõttu kahtlane, sest ei jõudnud enam õigesse kohta. Üks ekitus tekkis ka tõkkel enne A-d, see-eest A-d kontrollisin nüüd täiega ja lasin tal selle korralikult lõpuni teha.
3. rada HY, dsq
Väga tehtav rada meie jaoks, kahjuks kaotasin koera tunnelisse. Ka õppides tundus see koht selline lõks, kuhu Kusti tavaliselt lipsab ja nii ka läks. Ülejäänud rajaga jäin aga rahule ja üritasin sel rajal ka veidi enam joosta – aitäh Stefile jooksma utsitamast, tema häält kuuleb ka videol hüüdmas: "Jookse, jookse, jookse!" :) Mul on seda ikka täiega vaja, nii-et hüüa ka edaspidi, kui näed, et koerajuht rajal uimab!
Rene Blank meeldis kohtunikuna mulle väga! Ülitore ja heas tujus kohtunik, kelle rajad olid väga meeldivad ja loogilised. Ma ei ütleks, et rajad lihtsad oleks olnud. Igal rajal olid omad lõksud, kuid rajad olid tõeliselt mõnusad joosta.
Nüüd siis tuleb meil edaspidi võistelda A3-s. Eks näis, kuidas seal Kustiga hakkama saame, on meil nii üht kui teist veel õppida ja harjutada ning ka omad kiiksud, mis ilmselt iial ei kao. Kiiruse poolest ei suuda me nagunii tegijamate A3 minikoertega rinda pista, kuid anname endast parima ja naudime niisama agilityt :)
No comments:
Post a Comment