Jõulumäe võistlused 8.-9.08

Jõulumäe on vast kõige parem võistluspaik Eestis, sest võistlusplats on keset mõnusat männimetsa, kus on võimalik koeraga nii enne kui peale raja jooksmist korralik (rahulik) jalutusring teha. Polnud küsimuski, kas võistlema minna või mitte – kui Jõulumäel, siis kindlasti minna!

Korraldas Pärnu Agility Klubi ja kohtunikuks oli Minna Räsänen Soomest (stažeeris Stefi Praakli).

Laupäeval toimusid A3 võistlused kahes osas, kõigepealt makside rajad ja seejärel mini-midi rajad. Sõitsime Pärnusse juba reede õhtul ja ööbisime Jõulumäel, seega läksin juba varakult platsi äärde ning jälgisin ka makside jookse. Rajad ei tundunud rasked, pigem mõnusad, vaid hüpperada oli selline, mis meenutas rohkem tunnelirada – takistused olid keset platsi koos ning kõige keskel kolm tunnelit – ning hämmastas see, et sel rajal kasutas kohtunik läbi raja erinevaid tõkkekõrgusi. Siiski paistis, et see vist otseselt kedagi ei seganud. Salamisi lootsin, et minide rajad on teistsugused ja sellist tunnelirägastikku me läbima ei pea :P

Ilm oli kohutavalt kuum ja kartsin, et kui nii edasi läheb, on mini-midi võistluse ajaks koer omadega päris läbi. Õnneks sain koera jätta meie kämpingumajja, kus oli mõnusalt jahe ja otsustasin ta sealt ära tuua alles päris võistluste eel. Eesti ilmal on aga alati üllatusi varuks, seega meie võistluse ajaks oli ilm muutunud pilviseks ja üsna pea hakkas ka padukat sadama. Vihma jätkus terve meie võistluse ajaks.

1. AG rada, dsq
Saime dsq kolmandal takistusel, kui Kusti jooksis taha saatmise peale järgmisele takistusele. Sel rajal tuli veel nii mõnigi juhtimisviga, mida videolt ikka üsna õudne vaadata.

2. AG rada, 10 kp
Sel rajal jäin tegelikult juhtimisega rahule. 5kp saime slaalomis ning teise viieka tunnelitõrke eest. Muus osas täitsa korralik sooritus.

3. AG rada, dsq
Sel rajal lükkasin kahjuks koera ise peale poomi tunnelisse, sealt dsq. Lisaks tõrkus Kusti kahe tõkke juures hüppele minemast.

4. HY rada, 0kp ja 6. koht
Juba raja ehitamist vaadates tundus, et vist ikka ei pääse sellest tunnelite jadast ja nii ka läks. Õppides tundus see rada ikka päris kohutav, sest tunnelites keerutamine ei tahtnud kuidagi meelde jääda. Rajal olles ei olnud aga hullu midagi. Ka minidel olid tõkkekõrgused erinevad, kuid see ei paistnud Kustit üldse segavat. Jäin väga rahule slaalomisse sisenemisega ja peale slaalomit tehtud pimepöördega. Ka serpentiinid õnnestusid, kahjuks oli viimase sülepöörde tegemisel minu käsi liialt kaugele välja sirutatud ja koer keeras hüppel teisele poole, õnneks tuli ta siiski kutsumise peale mulle järele. Seega saime kirja oma esimese puhta raja A3 klassis. Kiiruselt olime alles kuuendad, kuid arvan, et meie kohta on see hea tulemus, Kusti andis libedates oludes endast parima :)