Võistlused toimusid Viljandis, korraldas Vile ning kohtunikuks oli Magnus Andkvist (stažeerisid Indrek Tirmaste ja Stefi Praakli).
Lühidalt võib tulemuste mõttes võtta võistluse kokku sõnaga "feil".
Esimesel päeval oli koer küll motiveeritud ja tegi üldiselt minuga koostööd ning oli valdavalt ka juhitav, kuid keeldus kõigil kolmel rajal slaalomist (kõik slaalomid olid kohe peale tunnelit ja see, olen aru saanud, on Kusti jaoks võistlustel võimatu missioon). Teisel päeval õnnestus kahel rajal slaalom (slaalomid paiknesid peale hüppetakistusi), kuid üldiselt tegi koer rajal seda, mida ise tahtis ega allunud üldse juhtimisele. Ilmselt oli ta lihtsalt üle väsinud ja tema väikeses peas ei ühendunud otsad enam ära. Tegin temaga eelmisel nädalal ka päris palju trenni, nii-et ju ta lihtsalt ei jaksanud. Kui üldiselt tundub, et koerad jäävad väsides ka aeglasemaks, siis Kusti puhul on huvitav see, et ta jookseb mingisugusest inertsist ikkagi täie kiirusega, aga ei allu absoluutselt kontrollimisele, kihutab rajal igasugustesse otse ettejäävatesse (isegi väga kaugel asuvatesse) tunnelitesse ega tule kutsumise peale minu juurde tagasi, vaid tiirutab ringi, pakub erinevaid takistusi ja haugub (tema puhul ei ole rajal haukumine kunagi hea märk, see tähendab üldjuhul, et ta on frustreeritud). Peale kahte rada tekkis mul tunne, et vist ei ole mõtet enam kolmandale rajale minna. Ma ei tea, miks ma enda mõistuse häält ei kuulanud ja ikkagi seda rada jooksma läksin. Luban endale, et järgmisel korral, kui tajun, et koer on üleväsinud ja hüperaktiivne, jätan raja(d) jooksmata.
Magnus Andkvisti rajad olid harjumatud. Palju oli kohti, kus tuli suure kiiruse pealt mingist otse ettejäävast takistusest mööda juhtida. Eelistan pigem põnevamaid radu, millel tuleb rohkem nikerdada. Siiski kontaktse ja kontrolli all oleva koeraga oleksid ka need rajad ilmselt tehtavad olnud.
Pühapäeva õhtul käisime veel maal emadepäeva tähistamas. Kui koer oli autos mitu tundi maganud ja puurist välja võttes näis energiatase laes, proovisin niisama veidi ka slaalomit teha. No lihtsalt perfektne! Saada või ära saada, näita või ära näita, koer siseneb slaalomisse misiganes nurga alt täie kiiruse pealt ja teeb igal korral slaalomi lõpuni olenemata sellest, mida ma ise samal ajal teen või kus suunas jooksen. Kuidas seesama koer võistlustele tuua?!
Nendes kahes päevas oli minu jaoks palju õppetunde ja mõtlesin eile õhtul pikalt, mida ja kuidas edasi...
No comments:
Post a Comment