Esimesel päeval oli kohtunikuks Peteris Akimovs Lätist. Tema rajad olid täpselt sellised, nagu mäletasin ehk peamiseks lõksuks teele ette pandud tunnelisuu :) Mulle meeldis, et tema rajad olid sellised, kus sain sisuliselt koos koeraga startida, ega pidanud teda starti pikalt ootama jätma, sest võistlustel kipub Kusti püsivus olema pigem kehvapoolne. Ka teise päeva rajad olid sarnaste algustega ja stardis varastamisi seega polnud. :)
Kahel päeval jooksime kokku 6 agility rada.
Esimesel rajal õnnestus meil joosta puhas rada ning sellega välja teenida 1. koht :) Välja tuli ka meile alati probleeme tekitav tunnel-slaalom kombo. Väike mõttepaus tekkis mul eelviimasel tõkkel, kus meenus, et kui ma olen liiga tõkke kõrval, tuleb Kusti vahel tõkkest mööda. Õnneks jõudsin reageerida ja veidi tunnelisuu poole liikuda, seega sai ka see tõke kenasti võetud. Uskumatu, et ükski lõks siin koera ei püüdnud, rada õppides näisid päris mitu kohta sellised, kus koer võiks lohaka juhtimise korral valesse kohta lipsata. Rajal olles polnud aga sellist tunnet, et koer oleks üldse neid lõkse vaadanud.
Teisel rajal saime 5kp, millega platseerusime 5. kohale. Viga tuli slaalomis, sest enne slaalomit läks mul väga kiireks, ei jõudnud Kustit pidurdada ning koer tuiskas slaalomisse veidi suure kiirusega, jättis ühe pulga seetõttu vahele ja slaalom tuli uuesti sooritada. Muus osas võib rahule jääda, kuigi ka alguses oli dsq väga lähedal ning paar liigutust oleks tulnud ehk rajal kiiremini teha ja koerast veidi eespool olla.
Kolmandal rajal tundsin, et aju üldse ei tööta ja pidin kõvasti pingutama, et üldse kuhugi jõuda. Kokku saime 15kp ja 5. koha.. Kukkus esimene pulk lohaka stardi tõttu, sest minek läks üsna kiireks. Lisaks tekkis ekitus tõkke juures, kus oli tarvis koer ümber tõkketiiva saata. Põhimõtteliselt võtsin seal mõttes juba disklahvi. Tunnelist slaalomisse Kusti aga jälle ei läinud, seekord jooksis ta lihtsalt mööda, ega isegi proovinud siseneda.
Teisel päeval oli kohtunikuks Svetlana Zolotnikova ning stažeeris Indrek Tirmaste. Sveta radadel paiknes slaalom peale tunnelit (Kusti leiavaks), seega juba õppides teadsin, et mõlemal tuleb vähemalt viiekas.
Esimesel rajal saimegi 5kp slaalomivea tõttu, 5. koht. Ülejäänud rada kulges väga ilusti ja kiirelt, vaid A-kontakt oli jooksev, poom see-eest väga ilus.
Teisel rajal oli probleem kiigele saatmisega. Kartsin koera kõrvalasuvasse tunnelisuusse juhtida ning selle asemel tõmbasin ta kiigest liiga kaugele ja põhjustasin tegelikult puute. Imekombel sealt aga viga ei saanudki. Rajal olles olin kindel, et tuli viiekas, seega edasine juhtimine oli ligadi-logadu, võitlusvaim oli kadunud. Vea saime loomulikult ka slaalomis. Kuna nüüdseks oli vigu juba palju, otsustasin treenida nii poomi- kui A-kontakti. Peale mõlemat tekkis seetõttu susserdus ning peale A-d tuli lõpuks ka dsq, kuid olin sellega juba arvestanud ja pidasin olulisemaks kontaktpindade sooritamist.
Kolmas rada oli Indreku sulest ja nüüd tuli joosta :) Rada ise oli lihtne, kõige raskem meie jaoks oligi slaalominurk, sealt saime ühe viieka, Kustit tõmbas hoopis hirmsasti minu arvates üsna kaugel asuvasse tunnelisse. Lisaks kukkus üks pulk, sest käratasin koera nime samal ajal, kui teine tõkke kohal hõljus, seega kokku -10. Kummalisel kombel ei tulnud see rada peaaegu kellelgi välja, nii-et see tulemus andis meile veel 1. koha.
Tegelikult oli meie mõistes üsna edukas nv, sest kuuest rajast suutsime joosta viis tulemust. Koer oli ülitubli vaatamata slaalomierroritele, sest tegelikult oli ta hästi juhitav ega laamendanud rajal üldse. Slaalomikoll vajab veel väljajuurimist, Tiina käest sain head nõu, kuidas veel Kustiga slaalomit treenida, et tunnelist tulek teda nii palju ei segaks, harjutame edasi!
Tegime Raineriga seekord kahepeale ka päris palju pilte, püüan need varsti kuhugi üles panna.
No comments:
Post a Comment