Piggyland's You Know My Name ehk koduselt Killu

Juba aastaid tagasi võtsin vastu otsuse, et ka minul on ühel kenal päeval border, kellega SK-d harrastada. Loomulikult käis see krõks minus ära siis, kui nägin SK EM-il Annet Rikaga võistlemas. (Agilitypisikusse ei olnud ma siis veel haigestunud) Tundus lausa uskumatu, millise kiiruse ja innuga see koer töötas. See kõik motiveeris mind ka Kustiga SK-d tegema ja tegelikult oleme temaga päris palju selgeks saanud ning ka võistlustel on üsna hästi läinud. Terjeri kohta töötab ta ilusti, kuid nagu ikka, oleneb Kustiga alati kõik päevast, tuule suunast ja... kasvõi olukorrast börsil :) Ühesõnaga, tahtsin endale ka sellist looma, kes tahaks olla ja töötada koos oma inimesega piltlikult öeldes iga ilmaga.

2012. aasta suvel, kui olime Saaremaal Nupul AG laagris, oli seal treeneriks Anne Savioja. Tal olid ka oma borderid kaasas ja neist üks meeldis mulle nii väga (alloleval pildil see, kelle pea on minu süles), et küsisin Annelt, kas sellele koerale kunagi ka pesakond tehakse. Anne vastas, et jah, mõne aasta pärast ja kui ma tõesti siis veel borderit tahan, võime asjast tõsisemalt rääkida.

Soov aina küpses ja küpses, vahepeal tuli Eestisse elama veel üks Piggyland's kenneli koer, kes on samuti super loom ja see ainult kinnitas mulle, et mõelda pole siin midagi. Umbes 3,5 aastat hiljem tuli minuga Soomest koju Killu :)

5-nädalane Killu

Killu on üks äge koer! Ta on minu üllatuseks väga julge ja enesekindel, uudistab kõike suure huviga ja seni ei karda eriti midagi. Igasugused erinevad pinnad teda ei heiduta (äss terjer Kusti kartis kutsikana näiteks kohutavalt linoleumil kõndimist ja tõmbus kohe hirmust maadligi) ja kui võimalik oleks, tahaks iga kivi otsa ronida, treppidest ise üles-alla minna jne. Kohtume Koplis elades pidevalt väga erinevate inimestega (sh lastega) ning seni on kõik rõõmuga vastu võetud. Kohe maja ees liiguvad meil trammid, ka need ei valmista mingisugust probleemi, isegi, kui päris lähedalt mööda sõidavad. Veel võib tema kiituseks öelda, et ta oli juba 5-nädalaselt väga tubli mängija ja tiris rõõmuga inimesega mänguasja. Ka praegu motiveerib teda toidust enam mäng, kuid samas on ta nõus mängu mulle tagasi tooma ja loovutama (Kusti mängis alguses ainult omaette ja võimalusel põgenes mängu kuhugi eemale rappima).

Kustiga sai Killu sõbraks juba esimesel õhtul ning pigem on mul tegu, et need kaks vahepeal ka rahulikult oleksid, hommikul ärgates võetakse esimese asjana kodus mäng üles ja nii võiksid nad hilisõhtuni lasta.

Killu enesekindlus väljendub ka selles, et kui talle midagi ei meeldi, annab ta sellest häälekalt teada. Näiteks treppidest süles alla-üles  käimine on tema jaoks väga tüütu, seega mõmiseb ta terve tee naljaka häälega ja alati mõtlen, mida küll mu naabrid asjast arvata võivad :D

Hästi tasapisi ja läbi mängu õpime Killuga istumist ja seal püsimist, lamama minekut, kõrvale tulekut, kontakti, targeti puutumist jne, lisaks on selge trikk nimega "Musi" :) Milline koer Killust kasvab, seda näitab tulevik, kuid seniks püüame lihtsalt elu ja saabuvat suve nautida!

Jänis Killu 12-nädalaselt