Killu tundub seni veel üsna pisike (oleneb muidugi, kellega võrrelda – Kusti on tema kõrval juba tõeline kirp), turjakõrgust ma mõõtnud ei ole, aga eks ta nüüd lähikuudel hakkab kasvama. Praegu on Killu peamiselt pikad koivad :) Temast peaks ikkagi üsna paras maksiborder tulema, turi ilmselt sinna 49cm kanti. Karvatüüp veidi ehk veel muutub, aga praegu tundub ta üsna sile.
Killu on tänaseks juba üsna mõistlik loom. Õhtused jooksutuurid, kus koer põrutas elutoadiivanile, sealt jälle hooga vastu esikuust ja nii edasi-tagasi, ringiratast, üle inimeste ja Kusti jne, näivad olevat lõppenud. Maal võetakse muidugi tuurid ikka täiega üles – hooga tiiki pommi ja läbi vesirooside ringiratast – mu ema ei ole selle üle sugugi õnnelik :D Tänaval jalutab Killu üsna viisakalt rihmas, vaid mööduvad koerad tekitavad vahel natuke elevust. Veidi veel vaadatakse ka tänaval võõraste inimeste poole ja püütakse nendega kontakti luua, aga iga päevaga muutub ka nende osas suhtumine ükskõiksemaks. Ilmselt ongi meie üks suurimaid väljakutseid teiste koerte suhtes tuimemaks saada ja end neist mitte segada lasta. Siinkohal pean ütlema, et kui Killu töötab, siis teised koerad teda eriti ei sega ja keskendumine on oma vanuse kohta väga hea. Pigem tekib tal just sellisel vabamal hetkel soov minu juurest minema tormata ja teiste koerte ees end hästi väikeseks ja armsaks teha (loe: end vastu maad litsuda). Samas võib Killu täiesti rahulikult agilityplatsi ääres istuda ja teisi platsil kiunuvaid ja vahutavaid loomi jooksmas vaadata, see ei aja teda (hetkel veel) üldse pingesse. Millegipärast arvan, et see võib muutuda, kui Killu aru saab, kui äge asi see agility veel on :) Igatahes tegeleme pidevalt rahunema õppimisega, sest äksi on temas juba niigi piisavalt.
Kuna minu soov on Killuga SK-d teha, siis peamiselt oleme seni keskendunud just SK elementide (ja neid toetavate asjade) õppimisele. Oleme tutvust teinud kõrvalkõnni, kõrvaletuleku, püsivuse, kaugjuhtimise ja liikumiselt asenditega. Lisaks vaikselt puupulka ja hantlit hoidma õppinud, ruutu ja ümber koonuse jooksnud jne. Killu on algusest peale olnud väga hea püsivusega kutsikas, nii-et püsivõtete õpetamine on olnud väga lihtne. Üleüldse õpib ta ulmeliselt kiiresti, aga eks see ongi borderile omane.
Ka agilityt oleme natukene servast puudutanud, teinud tutvust hüppetõkete ja tunneliga, lisaks ümber puude ja tõkketiibade natuke juhtimist õppinud. Seni tundub, et Killu on üsna hea pööraja, väga loomulikult keerab ümber tõkete ja puude, oskab ilusti inimese liikumist jälgida ja hoogu maha võtta, kui inimene pidurdab jne.
Kui minu juurde tulles oli Killu toidumotivatsioon üsna madal ja koer oli pigem mängule orienteeritud, siis tänaseks on võimalik teda vabalt nii maiuse kui mänguga premeerida. Eks Kusti annab selles osas ka eeskuju, noor border jälgib iga päev, kuidas väike sõber toidu kiiresti alla hingab ja toidu nimel kõigeks valmis on, ju siis nii tulebki teha :P
Näis, kuhu maale me oma õpingutega jõuame, igatahes võtame kõike hästi rahulikult. Peamine, et oleks lõbus!
Killu ja tema ema Alli.
Killu agility platsi ääres teisi koeri jälgimas.
Oi, kuidas need silmad ikka põlevad!
ReplyDelete